Olen Margit, sündinud ja kasvanud Pärnu külje all. Olen abielus ja mul on 3 last, kaks tütart (18a ja 16a) ning 10aastane poeg, kelle kooliskäimist toetades õpin kannatlikkust, kannatlikkust ja veel kord kannatlikkust teda motiveerides, tunnustades, lohutades ja kiites.
Suurem osa minu tööelust on möödunud lasteaias. Alustasin omal ajal vastvalminud lasteaias õpetaja abina, kasvades asutuse sees õpetajaks ja nüüdseks õppealajuhatajaks. Kasvas ka asutus, lasteaiast sai lasteaed-algkool, kus meil on sellel õppeaastal juba! kaks klassi, 1. klass ja 2. klass.
Õpetajatöös on mind alati kõnetanud lapsest lähtumine – kulunud fraas küll, kuid juba 10 aastat näitab, et lapsed on muutunud ja neile lähenemine mis iganes eesmärgil peab ka muutuma. Igasugused nuti-, digi- ja muud vahendid muudavad ka õpetaja elu lihtsamaks ning õpime ju kõige paremini läbi isikliku kogemuse ja teiste õpetamise. Sellest tulenevalt ongi mind ikka huvitanud asjad, mis pikas perspektiivis lihtsustavad õpetamist, kuid omavad ka isiklikku nüanssi, ehk üks asi täidab mitut eesmärki.
Olles sel sügisel uudses olukorras, kus õppimine ülikoolis vajab korralikku ajaplaneerimist ja enda jagamist mitme koha, inimese ja tegevuse vahel, tean, et enesehoidmine ja “tassi täitmine” tuleb hoida fookuses. Selles aitab mind – üllatus! – lugemine ja sõbrad, kellega koos maailmaasju arutada.
Margiti magistriõpingud 