-
Kuues ülesanne: partnerhinnang
Viimaseks individuaalseks ülesandeks sel kursusel oli partnerhinnangu andmine LORI mudeli (Leacock & Nesbit, 2007) põhjal.
Hindamiseks valisin Meelise ja Diana koostatud õppematerjali Digiturvalisus: digiseadmete kaitse ning isikuandmed ja privaatsuse kaitse. Hinnangu andsin materjalile üldiselt. Allpool minu mõtted ja tähelepanekud.
Kriteerium Keskpärane Hea Suurepärane Sisu kvaliteet Teise teema ees ei näe vajadust uuesti välja tuua õpiväljundeid, mis sissejuhatuses juba olemas on. Võiks valida, kas sissejuhatuse osas eesmärgid ja teemade alguses õpiväljundid või vastupidi. Olid ka mõned tühjad slaidid. Vastab seatud eesmärkidele, ladus, kerge lugeda ning sõnastatud piisavalt lihtsalt ka võhikule. Sisu läbimõeldud, oluline on välja toodud ja sisu on omavahel loogilises seoses ka kahe erineva teema mõttes. Kohandumine
õppija vajadusteleÜlesannete täitmise järgselt saab õpilane kohest tagasisidet tulemusest ning ka võimaluse uuesti proovida. Motiveerivus Osaliselt on slaididel teksti palju ja pikalt, mis võib pärssida selle korralikku läbitöötamist, teksti võiks veidi struktureerida (eriti turvalise ühenduse teemas). Näitlikustamine Valitud videod ja ülesanded sobivad tekstiosa vahele näitlikustamiseks ja loetu kinnistamiseks. Kasutajamugavus Üks ülesanne -lünkadega lause – tekitas segadust: see ei läinud kokku mingi varasema teksti ega muu sisuga (kuigi üldiselt sobib teemasse). Võibolla tasuks seda ülesannet muuta, nt valik sõnu, mille seast leida õiged. Ka lause lõpetamise ülesanne oli veidi ebamugav täita – ülesande püstitus eeldas lause lõpetamist, kuid lause kadus, kui kast aktiivseks teha ning ainult lünka ei olnud võimalik kirjutada. Lisaülesanne (branching scenario) võib jääda kergesti märkamatuks. Teemade ja ülesannete vahel liikumine lihtne ja arusaadav, mugav oli liikuda ka lisaülesannete juurde (branching scenario). Ligipääsetavus Materjal loodud e-koolikoti sisuloomes, võimalik kasutada erinevates seadmetes. Taaskasutatavus Materjali on võimalik kasutada sellisena nagu see on ja ka kohandada vastavalt vajadusele, õppijatele, teemale (nt kasutada osaliselt). Ühilduvus Probleeme ei esinenud. Soovitusena toon välja teksti kriitilise pilguga ülevaatamise, palju oli nö näpukaid, trükivigu.
Üldiselt oli materjali mõnus kasutada, see on humoorikas ja asjakohane ning läbitöötamine läks ladusalt. Materjali ülesehitus võimaldab ka ainult ülesandeid täita (eeldab muidugi keskkonna tundmist, aga see ei ole noortele mingi takistus), ning vale vastuse puhul tagasi õppima suunduda. Eriti meeldis mulle kokkuvõttev ülesanne, mis võttis teema kokku ja vastused jäid ka õppijale järgemööda nähtavaks.
Kasutatud allikad
Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. https://www.j-ets.net/collection/published-issues/10_2
-
Viies ülesanne – testi koostamine
Viiendaks ülesandeks oli koostada test TAO keskkonnas. Ülesande puhul arvasin, et väljakutseks saab olema keskkonna kasutamise õppimine (mis ka oli veidi keerulisem, kui esmapilgul tundus), kuid suurem mure oli hoopiski küsimuste mõtlemine.
Tehtud see test siiski sai ning mõistete kohta käivate küsimustega oli minu sooviks selgitada õpilase arusaamist autorist ja autorlusest ning protseduuriline küsimus hõlmas litsentsi valimise samme. Testi zip-fail on nähtav siin.
-
Digiõppevara projekt
Digiõppevara projekt on kursuse läbivaks ülesandeks. Selleks pidime looma 10. klassile tasanduskursuse e-Koolikotti.
Minu rühmakaaslasteks olid Aili Parek, Merje Kruuk ja Albina Rževskaja. Valisime teemaks Digisisu loomine ning igal ühel oli meil eraldi teema.
Teemade jagamist näete, kui vaatate kursust. Kursus on nähtav siin.
-
Õppevideo
Seekordseks ülesandeks oli salvestada õppevideo ja lisada sellele ülesandeid.
Video salvestamine osutus üsna keeruliseks ülesandeks – mitu päeva mõtlesin sellest, mille kohta üldse video teha? Kõik oli nagu tehtud juba, aga ülesanne ootas täitmist. Idee olemas, oli vaja seda kitsendada, leida õigeid sõnu ja need une pealt selgeks õppida, et rööprähklemine arvutiekraanil edukas oleks. Ei saa mainimata jätta, et vaikse koha leidmine video salvestamiseks oli ka omaette ettevõtmine.
Minu õppevideo on selles õppematerjalis.
-
H5P õppevara
Ülesandeks oli koostada H5P õppematerjali ekoolikoti sisuloome keskkonnas.
Suur eesmärk on luua ühine õppematerjal grupiga ja minul on sellest ainult üks osa, teema. Seetõttu ei ole minu kokkupandud materjal hetkel veel ühe lingi all (ka oli väiksemas mahus seda tööd oluliselt lihtsam teha), võtan selle lähemal ajal plaani.
-
Lugemispäevik 2
See ülesanne oli keeruline. Keeruline, sest mida enam ma süvenesin, seda rohkem sain aru, et ma ei ole oma arusaamises kindel. Harutasin siis uuesti enda jaoks lahti avatud õppematerjali mõiste – aitäh, kursaõed Annely ja Aili, koos on lihtsam – ja proovisin siis uuesti kvaliteedinõuetesse süveneda.
Selle ülesande täitmiseks valisin lõpuks artikli Elias et al. (2020) „Quality Evaluation of Open Educational Resources“.
Uuringu autorid pakuvad artiklis välja avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamiseks mõõdikud, ning proovivad vastuse leida kahele küsimusele:
- kuidas hinnata avatud õppematerjali kvaliteeti?
- kuidas seda hindamist kasutada materjalide autorite ja nende kasutajate – õppijate suunamiseks?
Mõõdiku koostamise aluseks valiti avatud õppematerjali kvaliteeti käsitleva kirjanduse põhjal erinevaid hinnatavaid valdkondi, koostatud mõõdikut hindasid ekspertgrupp ning lõpuks testiti mõõdikut SlideWiki keskkonnas. Oleks soovinud näha ka nende testi tulemusi, kuid seda ma enam ei leidnud – tundub, et lehekülg on jäänud veidi unarusse või ei ole minu pädevused vist piisavad, et sealt mingitki materjali niisama vaatamiseks leida. Küll aga mängisin eksperti ning tegin läbi nende koostatud küsimustiku. Vaatamata mu veidi puisele inglise keelele, oli küsimustik suhteliselt lihtne ja vastamine kerge – kas oled väitega nõus või mitte skaalal 1-5ni. Tekkis mõte küsimustiku mingi osa oma majas kasutusele võtta, kasvõi õpetajate ootuste kaardistamiseks ühiselt loodavatele õppematerjalidele.
Otsingute tulemus viis mind ka koolielu.ee lehele, kus on ilusas eesti keeles ülevaade avatud õppematerjali kvaliteedinõuetele, seda küll aastast 2012. Sarnaselt loetud artiklile on ka siin välja toodud avatud õppematerjali kvaliteedi kolm põhigruppi, mis omakorda jaotuvad alagruppideks. Need kolm põhigruppi on:
- nõuded sisule;
- nõuded teostusele;
- nõuded autorlusele.
Laias laastus on antud uuringu autorid sarnasel teel koolielu.ee portaalis nimetatuga, lisaks tuuakse välja ka õppematerjalide funktsionaalus ja tehnoloogiline kvaliteet, kuid antud uuringus keskendutakse enim õppematerjali sisu kvaliteedi hindamisele. Et seda lihtsamini hinnata, on õppematerjali sisule esitatavad nõuded omakorda lahti lammutanud kolmeks suuremaks osaks ning need omakorda veel mitmeks alaosaks, nt tähemärkide piirarv pealkirjale, teksti kvaliteet, õigekiri ja grammatika, erinevates seadmetes kasutatavus jmt.
Iseenesest mulle meeldib selline väga täpselt ja konkreetselt esitatud nõueteprofiil, kuid sellele vastava sisu tootmiseks peaks ja võiks olla loodud mingi tööriist, mis annab materjali loomisel struktuuri ja ka mingid valikuvõimalused ette. Võibolla see on juba olemas, kuid e-koolikotis näiteks ma (enda nõuetele või ootustele) vastavat tööriista ei kohanud.
Väga meeldib mulle uuringu autorite mõõdikus materjali kvaliteedile seatud enesehindamise osa ning selle variatiivsus – alates sellest, et see olemas peaks olema kuni erinevate küsimuste tüüpideni.
Kasutatud allikad
Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36
Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded https://koolielu.ee/info/readnews/170071/koolielu-portaali-oppematerjalide-kvaliteedinouded
-
Lugemispäevik 1: õpiobjektid ja repositooriumid
Valisin lugemiseks ülesande sisukirjelduse põhjal Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects.
Teema kõnetas mind, sest kohe meenus mulle meie enda asutuses tehtav töö – ülemajaliselt kastutatavate õppematerjalide loomine. Kindlasti ei ole meie maja puhul tegemist repositooriumiga, aga väikesemahuline õppematerjalide kogumik on eesmärgiks küll, kuna “avatud õppematerjalid võivad anda tugeva panuse hariduse parandamisse ja avatuse edendamisse” (Santos-Hermos et al, 2017).
“Wiley (2000) leidis, et mis tahes digitaalset ressurssi saab õppimise toetamiseks uuesti kasutada” (Santos-Hermos et al, 2017). See on ka meie tegevuse üheks kandvaks mõtteks, samuti ajaline kokkuhoid õpetajatele, sest miks hakata leiutama midagi, mis kõrvalrühma või -klassi õpetaja on näiteks eelmisel nädalal just teinud. Meil on digitaalselt kasutatavale materjalile lisaks fookuses ka pildimaterjal, töölehed jmt, mis ka lasteaiaealisele lapsele oleks lihtne kasutada ning loomulikult vajadusel kergete vahenditega eale või võimetele vastavaks kohandada.
Sarnase eesmärgiga töörühmasid on meil aastate jooksul toimunud korduvalt ning loodud on erineva sisu ja eesmärgiga õppematerjale. Algatusi ja teemasid selleks on tulnud nii asutuse väärtustest, koostööst vanematega, uute nõuetega seotult jne. Näiteks sai meie hoovile mõningad aastad tagasi loodud „Looduse õpperada“ (puud, põõsad ning nende kohta infotahvel), veidi aega hiljem lisandusid meeli arendavad keskused. Et tehtu ei jääks lihtsalt tehtuks vaid oleks aktiivselt kasutatav õppetegevuses, hakati koguma õues läbiviidavate õppetegevuste materjali ühiseks kasutamiseks. Veel on koostöös vanematega loodud kogumik 100st tervisele kasulikult toiduainest, ühiseid väärtusi ja nende kujundamist toetava õppematerjali kogumik (tekstid, jutud, luuletused, töölehed, käelise tegevuse ideid, mängud, katsed jne), samuti oleme välja andud trükise „
Äramängi toiduga“, mille eesmärk on läbi mänguliste ja õpetlike tegevuste tutvustada lastele erinevaid toiduaineid ja julgustada neid ka tarbima.Ehkki “avatud vormingud peaksid hõlbustama taaskasutamist” (Santos-Hermos et al, 2017), on mingil põhjusel loodud materjal jäänud seisma ja ei ole aktiivses kasutuses. Rolli võib mängida muidugi ka osaliselt vahetunud personal, kuid kasutusmugavus on vägagi kriitiline nõue. Iga kogumikku lisatud materjal on selle looja nägu ja olgu selle kasutamine kui lihtne tahes, ei sobi materjalid tihti üks ühele kasutamiseks, eriti kui tegemist on töölehega.
Artikli autorid leidsid oma uuringus, et „granuleeritud ressursid on väärtuslikumad ja tõhusamad kasutajatele ja mängivad olulist rolli taaskasutamisel“ (Santos-Hermos et al, 2017) ning et „granulaarsus ja korduskasutus on omavahel seotud“ (Santos-Hermos et al, 2017). Varasemalt vastavat teadmist omamata sai sellel õppeaastal õppematerjali loomise/kogumise töörühmale ülesandeks antud leida/koguda/luua sellist materjali, mis oleks nö killustatud ehk mitmes ainevaldkonnas kasutatav. Kui õppeteemaks on linnud, siis peaks õpetajal olema lihtne kogumikust leida teemale vastavaid pilte, tekste, töölehti ja ka robootikavahenditega kasutatavat materjali, sealhulgas äppe. Eesmärgiks on luua kogumik, mis oleks kasutajasõbralik ja ei jääks virtuaalsesse riiulisse tolmu koguma.
Sellisel ühise loomise, kogumise lisandväärtus on terve maja meeskonna ühtsustunde suurenemine, osalevad kõikide vanuseastmete õpetajad sõimest 2. klassini (praegu veel), hilisemat kasutamist meenutatakse teineteisele ning vast on ka materjali kohandamine jõukohasem.
Kasutatud materjal:
Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063
Santos-Hermosa, G., Ferran-Ferrer, N., & Abadal, E. (2017). Repositories of Open Educational Resources: An Assessment of Reuse and Educational Aspects. The International Review of Research in Open and Distance Learning, 18(5), 1–34. https://doi.org/10.19173/irrodl.v18i5.3063
-
Rühmatöö – Google Classroom
-
Valikteema II
Selle ülesande jaoks valisin lugemiseks Mavroudi jt (2018) uurimuse õpianalüütikast ja selle kohandamise võimalikkusest õppijale sobivaima keskkonna loomiseks.
Artiklist
Veebipõhiseid õppesüsteeme kasutavad õpetajad peavad oma veebikursusi pidevalt kohandama, et (muutuvate) õppijate õppimispotentsiaali maksimeerida. Et kohandamine oleks tõhus, on vaja teadlik olla õpilaste erinevatest kogemustest õppesüsteemide kasutamisel, luues seeläbi võimaluse personaliseeritud õppeks. Personaliseeritud õppimine on üks adaptiivse õppimise vormidest, mis tugineb õppija eelnevaid teadmisi ja vajadusi analüüsivale tehnoloogiale.
Mõiste „adaptiivne õpianalüütika“ loodi juba 2012. aastal, kuid selle mõiste jaoks ei ole siiani olemas üldiselt kokkulepitud määratlust. Kui “õpianalüütika keskendub õppijaid, nende õpikeskkonda ja õppeprotsessi puudutavate andmete kogumisele ja analüüsimisele, et paremini mõista õppimist, seda personaalsemaks ja efektiivsemaks muuta”, siis kohandatav õpianalüütika võiks olla selle väiksem vend, keskendudes oma andmeanalüüsis väiksemale grupile, indiviidile.
Artikli autorid keskenduvad õppimise funktsioonide ja protsesside uurimistulemustele kohandatavas veebipõhises õpikeskkonnas, et kogutud andmete mõõtmise, analüüsimise tulemusena mõista ja optimeerida õppimist just selles keskkonnas, kus see toimub. Ilmselt on kohandatava õpianalüütika mõistmine kasulik lisaks teadlastele ja haridustöötajatele ka e-õppe müüjatele.
E-õppe kohandamine õppijale sobivamaks tähendab kohanduste tegemist selles keskkonnas, kus ta õpib, võttes arvesse iga õppija individuaalseid erinevusi. Kohandamist võib toimuda mitmel viisil: süsteem muutub ise, kasutades selleks kogutud infot õppija kohta või saab õpilane ise muuta süsteemi parameetreid vastavalt oma vajadustele.
Loetud artikli autorite eesmärgiks oli kirjeldada õpianalüütika põhimõtteid ja luua mitmest olemasolevast mudelist kokku üks, kohandatava õpianalüütika mudel, raamistik, mille abil saaks kajastada , kuidas õppimist edendatakse, kuidas õppimist e-õppe keskkondades maksimeerida ning mis toetab õppimise kohandamist. Aluseks võeti kohanemise (mida saame kohandada; millega suudame kohaneda; miks vajame kohanemist; kus ja millal saame rakendada; kuidas kohaneme) ja õpianalüütika (mida on kogutud, analüüsitud; keda analüüsitakse; miks on andmeid kogutud, mida analüüsiti; kuidas on andmeid analüüsitud) põhimõtted, mille põhjal sooviti teada saada, et millises kontekstis kasutatakse kohandatavat õpianalüütikat, mis on selle eesmärk, kus ja millal rakendatakse, kellele on suunatud.
Järelduste tegemiseks jäi autoritel sõelale 21 uuringut. Suurem osa neist uuringutest keskendus õpilaste või juhendajate (enese)refleksiooni edendamisele, eesmärgiga aidata juhendajatel teha teadlikke otsuseid, tunnustada tulemuslikkust õppimises, anda tagasisidet; õppijatel seada endale eesmärke, ise reguleerida oma õppimist, olla teadlik oma edusammudest ja pälvida nende eest tunnustust. Pooltes neist uuringutest kasutati kohandatavaid õppeplatvorme, õpihaldussüsteeme.
Õppe kohandamise meetoditena toetuti uuringutes toe/juhendamise, õppesisu ja esitluse kohandamise võimalustele. Analüüsiks kasutati väga erinevaid mõõdikuid, nt õppematerjalidele kulutatud aeg, ülesannete liik, individuaalsed ja keskmised hinded jmt, ning õppijaid teavitati analüüsist mingi visuaalse väljundi kaudu.
Autorid tõid välja, et õppimisele jooksvalt saadav tugi ja tagasiside võib suurendada õpikogemust, mis omakorda võib muuta õppeprotsessi tõhusamaks ja on kindlasti parem kui õpilaste hindamine või muudel alustel rühmitamine. Vaja on selget arusaamist kohandatavas õpianalüütikas osalejatest ja sellest kasusaajatest (need ei pruugi olla samad inimesed), kuid kohandataval õpianalüütikal on suur potentsiaal edendada õppijakeskseid lähenemisviise õppimisele, toetades sellega õppimise kui tegevuse muutumist õpikogemusele.
Meelelt, keelelt, südamest
Olles selle kõik läbi lugenud ja mõeldes ka sellele, et tegu ei ole lähiminevikus ilmunud artikliga, tahaks küsida, et kus on? Muidu võtame küll kiirelt üle kõik, mis „läänest“ tuleb, nt kaasava hariduse, kuigi ressursse selleks riigil ju tegelikult ei ole. Kohandatav õpianalüütika oleks ju kaasava hariduse rakendamisele vägagi toetav…
Tundub nagu helesinine unistus, et põhikoolis/gümnaasiumis käiv õpilane võiks oma õppimise eest ise vastutada, toetudes seejuures mingisugustele tema isiklikku õppimist analüüsivatele andmetele ja neist lähtuvatele soovitustele. Emana tundub pigem, et vaesed lapsed – ei teata ei koolis ega kõrgemal, mida neist tahetakse. Õppe kohandamine toimub pigem siiski näiteks hinnete alusel (analüütika, aga mitte kohandatud) õpilaste rühmitamise, gruppidesse jaotamise abil – teeme hindelise testi, nõrgemad ühte, tugevamad teise gruppi. Ja kui juhtub, et laps ei ole ei ühe ega teise grupi jaoks sobilik, siis tema „õppe kohandamine“ tähendab tihtipeale sotsiaalset väljajätmist, ehk individuaalset õppekava või tunde. Õpime ja kuuleme küll üht, aga reaalsuses see ei toimi – ei kohandata õpianalüütikat, õpet ega ka hindamist. Toimub sildistamine, mitte toetamine.
Kasutatud allikad:
Mavroudi, A., Giannakos, M., & Krogstie, J. (2018) Supporting adaptive learning pathways through the use of learning analytics: developments, challenges and future opportunities, Interactive Learning Environments, 26:2, 206-220, DOI: 10.1080/10494820.2017.1292531
Hariduse tehnoloogiakompass, 77, https://kompass.harno.ee//wp-content/uploads/Hariduse-tehnoloogiakompass.pdf
Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95pianal%C3%BC%C3%BCtika
-
Tunnikavad, mõistekaart ja protseduuriskeem
-
Jälgi
Following
Already have a WordPress.com account? Log in now.
Margiti magistriõpingud 