Meie rühmatööd saab lugeda Aili blogis.

Selle ülesande jaoks valisin lugemiseks Mavroudi jt (2018) uurimuse õpianalüütikast ja selle kohandamise võimalikkusest õppijale sobivaima keskkonna loomiseks. Artiklist Veebipõhiseid õppesüsteeme kasutavad õpetajad peavad oma veebikursusi pidevalt kohandama, et (muutuvate) õppijate õppimispotentsiaali maksimeerida. Et kohandamine oleks tõhus, on vaja teadlik olla õpilaste erinevatest kogemustest õppesüsteemide kasutamisel, luues seeläbi võimaluse personaliseeritud õppeks. Personaliseeritud õppimine on üks adaptiivse…

Ülesande täitmiseks valisin lugemiseks e-portfooliote kasutegurist õppimises tehtud uuringu Singapuri Polütehnikumi õppurite seas. Noppisin enda jaoks välja järgnevaid mõtteid. Enesejuhitud õppija – võtavad vastutuse oma  õppimise eest, loovad strateegiad uue info omandamiseks ja aktiivselt reflekteerivad oma õpikogemust ja teekonda. Need õppijad, kes ka kooliväliselt jagavad oma õpikogemust ja vastastikust tuge, on parim sihtgrupp e-portfooliote kasutamisele…

Neljanda teema kohta võtsin mõtete mõlgutamise aluseks järgmise artikli: Networked Learning Editorial Collective. (2021). Networked Learning: Inviting Redefinition. Postdigital Science and Education, 3(2), 312–325. https://doi.org/10.1007/s42438-020-00167-8 Ülesanne ise asub siin. Õppimine on kui õpilastest, õpetajatest, ideedest, ülesannetest, tegevustest, vahenditest, kohtadest moodustuv võrk. Sellist võrgustatud õppimist eristab nö tavapärasest õppimisest tähelepanu pööramine kolmele nähtusele: inimestevahelised suhted, tehnoloogia (eriti digitaalsed…

Kolmanda teema ülesande teoreetilise poole jaoks valisin artikli: Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://doi.org/10.20368/1971-8829/247  Valiku tegin ülesande postituses välja toodud artiklite sisukirjelduste põhjal. Ja ikka selleks, et teema endale selgemaks…

Teise teema ülesandeks oli valida teoreetilise või praktilise ülesande vahel. Kuna olen kogemusteta kasutaja, olin õhinal nõus praktiliselt katsetama koos Aili ja Merjega. Lühidalt kokku võttes on Google Classroom täitsa tore keskkond, suhteliselt kasutajasõbralik (vähemalt õpilasena), kerge selgeks saada ja lihtsalt ülesehitatud. Esialgu tekkis küll paar kohta, kus õpilasena vajasin õpetaja abi, nt esimesel sisselogimisel…

Ülesande täitmiseks lugesin Andrew Molnari artiklit “Computers in Education: A Brief History” (1997). Kui kõik ausalt ära rääkida, olen arvutimaailmas üsna roheline – jah, tean neid üldkasutatavaid, igapäevaseid programme ja keskkondi, kuid sügavuti ei ole seda maailma kunagi uurinud ega ka vajalikuks pidanud. Seega oli artikli valimine üsna kerge – haridus ja arvutid – ning…

Minu esimese ülesande teine pool, ehk õpileping. Esimene ülesande pool on leitav siit. Teema Soovin tuttavaks saada ja ka kasutama õppida erinevaid õpikeskkondi, et saada täpsemat selgust, millised keskkonnad, ja võimalused neis, olemas on ning leida enda jaoks toimivamad, et (tõenäoliselt) aasta pärast klassi ette astudes oleks huvitav ja põnev nii lastel kui minul. Eesmärgid…